Avame demokraatia mõiste, räägime valitsemisvormi eelistest ja kitsaskohtadest ning sellest, kas ja miks demokraatia paljudele tänases Eestis meelt mööda ei ole. Samuti uurime, millised on lihtsa inimese võimalused olukorda, mis ei meeldi, endale sobivamas suunas nügida. Kas selleks on vaja räuskavaid populiste valida? Kritiseerida naabrit või endist elukaaslast avalikult sotsiaalmeedias? Millised on alternatiivid positiivsete muutuste saavutamiseks?
Arutlevad Kohtla-Järve linnapea Virve Linder ja Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay. Vestlusringi juhib Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.
Kas märkasid meie arutelus valeinfo kildu? Tegelikult on 966 129 hääleõiguslike kodanike arv. Riigikogu valimistel andis 2023. aastal oma hääle kokku 615 009 inimest, neist 301 495 hääletasid pabersedeliga ja 313 514 elektrooniliselt. Segadus tekkis aga sellest, et valimised.ee lehel nimetatakse kõiki hääleõiguslikke kodanikke valijateks. Iga lugeja tõlgendab sõna "valijad" erinevalt - kes mõistab, et tegemist on kõigi valijatega ja kes arvab, et see tähendab neid inimesei, kes tõepoolest valimas käisid. Tegijail juhtub ja seepärast tuletame meelde, et andmeid tasub alati põhjalikult üle kontrollida!
Avame demokraatia mõiste, räägime valitsemisvormi eelistest ja kitsaskohtadest ning sellest, kas ja miks demokraatia paljudele tänases Eestis meelt mööda ei ole. Samuti uurime, millised on lihtsa inimese võimalused olukorda, mis ei meeldi, endale sobivamas suunas nügida. Kas selleks on vaja räuskavaid populiste valida? Kritiseerida naabrit või endist elukaaslast avalikult sotsiaalmeedias? Millised on alternatiivid positiivsete muutuste saavutamiseks?
Arutlevad Kohtla-Järve linnapea Virve Linder ja Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay. Vestlusringi juhib Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.
Kas märkasid meie arutelus valeinfo kildu? Tegelikult on 966 129 hääleõiguslike kodanike arv. Riigikogu valimistel andis 2023. aastal oma hääle kokku 615 009 inimest, neist 301 495 hääletasid pabersedeliga ja 313 514 elektrooniliselt. Segadus tekkis aga sellest, et valimised.ee lehel nimetatakse kõiki hääleõiguslikke kodanikke valijateks. Iga lugeja tõlgendab sõna "valijad" erinevalt - kes mõistab, et tegemist on kõigi valijatega ja kes arvab, et see tähendab neid inimesei, kes tõepoolest valimas käisid. Tegijail juhtub ja seepärast tuletame meelde, et andmeid tasub alati põhjalikult üle kontrollida!